Organisatsioonidest ja nende juhtimisest
Aegade jooksul on organisatsioonid, nende arenguteooriad ning sellega koos ka juhtimisteooriad muutunud. Õige ka, kõik ongi muutumises, ka see osa ühiskonnast, mis organisatsioone ja juhtimist käsitleb. Ka selles teemas on nii, et kui sa ühel hetkel arvad, et “asjad on nii”, siis mõne aja pärast märkad uusi nüansse ja tundub, et “asjad on nii ja veel midagi lisaks” või hoopis, et “asjad on täitsa teisiti kui ma enne arvasin”. Seega on nii organisatsioonid kui nende juhtimine minu jaoks ajas muutuv ning täienev teema.
Oma pikki aastaid kestnud juhikogemuse pealt olen neid momente ikka ja jälle üle elanud. Kõigepealt, kui juhtimisse kuskil 2000ndate alguses sisenesin, oli kõik nagu klassikaliselt ikka oli. Koolitati, et organisatsioonid põhinevad hierarhial, juhtide ülesanne on otsustada, tulemusi tuua, delegeerida, motiveerida, tiime ehitada, vastutada kõige ja kõigi eest. Oli teada fakt, et prestiiži mõttes olid ülemused alati kaugelt üle nendest, kes olid alluvad.
Uued lähenemised
Läks aega. Minu jaoks isegi liiga pikalt läks aega enne, kui hakati rääkima hoopis teistsugustest organisatsioonidest. Sellistest, kus ei ole hierarhiat, kus ei ole positsioonist tulenevaid (ainu)õigusi. Sellistest, kus polegi ülemusi ja alluvaid (…need sõnad viitavad juba semantiliselt sellele, et keegi on üleval ja keegi on tema all.. kas pole?), vaid on hoopis muud väärtused mängus.
Hakati rääkima sellest, et:
🌿 organisatsioonil võiks olla “kõrgem kutsumus”, mis ei keskendu raha tegemisele, vaid oma tegevuse mõjule maailmas;
🌿otsustamine võiks olla hajutatud ning et otsuseid teevad need rollid, kes päriselt ka ise otsuste tulemusega edasi peavad liikuma ning tagajärgedega tegelema;
🌿 inimesi ei peaks organisatsioonis võtma kui “töötajaid”, vaid kui terviklikke inimesi, kellel on peale töö veel palju muudki oma elus ning et sellega peab arvestama;
🌿 väga hästi toimivad tiimid on need, kes organisatsiooni tegelikult edasi viivad. Ja sageli neil ei olegi isegi toredat ja asjalikku juhti vaja, sest nad teevad juhtimist oma tiimis ise – hajutatuna erinevate inimeste/rollide vahel. Tugevad juhid üksinda ilma tugeva tiimita ei tee suurt midagi, küll aga vastupidine on täiesti võimalik.
🌿 isejuhtimine (self-management) on midagi, mida iga inimene oma rolli(de)s võiks teha, milleks tal võiks olla autonoomia ja õigus. Et inimese esimene ülesanne on ka tööalases kontekstis kõigepealt juhtida iseennast ja seejärel ka enda rollidega seonduvat.
🌿 juhtimine tuleb ringi mõtestada! Iga organisatsioon peaks endale selgeks tegema, mida ta juhtidelt või juhtimise funktsioonilt ootab. Millal on juhte vaja ja milleks?
🌿 iga organisatsioon on omamoodi elusorganism, omade vajaduste ja eripäradega. Vajadused, arengukaar ja muu kontekst nõuab väljast tulnud teadmiste kohendamist, mitte üks-ühele ülevõtmist.
Oma töös soovin organisatsioone toetada selliselt, et nendes töötamine oleks mõtestatud, tulemuslik ja inspireeriv. Organisatsioonid on olemas loomulikult iseenda ülesande realiseerimiseks, kuid sümbiootiline suhe inimestega on minu arvates iga ägeda ettevõtmise alustalaks.
Minu töiste tegemiste portfelli saad vaadata LinkedInist.
Valiku minu poolt pakutavatest teenustest leiad teenuste lehelt. Samas, iga organisatsiooniga koostöö on unikaalne ning seepärast räägime läbi, kuidas saan just sinule vajalikku väärtust pakkuda!