Aga ma ei taha seda muutust! Mis siis saab?

Kui me seisame silmitsi muutusega, mida me pole ise algatanud või mida me ei soovi, on esimene reaktsioon sageli lihtne ja inimlik: „Aga ma ei taha seda muutust!“ Vastupanu muudatustele oma täis hiilguses on täiesti loomulik reaktsioon… võiks öelda, et see on lausa oodatud! Muutused on enamasti ebamugavad, toovad kaasa ebakindlust ja raputavad meie harjumuspärast elurütmi. Just seetõttu ongi muudatuste juhtimine nii organisatsioonides kui isiklikus elus üks keerukamaid, aga ka olulisemaid oskusi.

Mida teha, kui muutus on juba ukse ees?

Olgu tegemist töökoha restruktureerimisega, uue juhi tulekuga, tööprotsesside ümberkujundamisega või isikliku elu pöördega – muutustega kaasneb sageli tunne, et meilt võetakse kontroll. Kuid sul on rohkem valikuid, kui esmapilgul paistab. Mis võiks olla esimene samm? Selgita välja, kas saad olukorda muuta või mõjutada.

1. Sa saad mõjutada? Mine ja tegutse!

Kui sul on võimalik midagi muuta või suunata, kasuta seda võimalust. Panusta sellesse, et uus olukord oleks sulle sobivam – olgu selleks selgemate ootuste loomine, tagasiside andmine, oma rolli täpsustamine või ka lihtsalt proaktiivne suhtlus.

Selline lähenemine eeldab julgust ja algatusvõimet, aga see on muudatuste juhtimise tuum – liikuda reaktiivsest olekust aktiivse rolli võtmise suunas.

2. Sa ei saa otseselt muuta, aga…

Paljudel juhtudel ei saa me otsuseid muuta, aga me saame muuta oma suhtumist. Küsi endalt ausalt:

“Kas mu vastupanu on adekvaatne või lähtun ainult emotsionaalsest esmareaktsioonist?”

Sageli selgub, et see, mis alguses tundus ähvardav, osutub hoopis arenguvõimaluseks. Nii sünnivad ka inimkeskse juhtimise võtmehetked – kui anname endale ja teistele ruumi kahtluste ja ebamugavuste läbi töötamiseks.

3. Sa ei saa mõjutada ja muutus ei sobi sulle?

Sellisel juhul on sul alati üks oluline valik: vali iseennast ja liigu edasi. Mõnikord on kõige tervislikum lahendus olukorrast eemalduda – töölt, suhtest, projektist. See ei tähenda allaandmist, vaid vastutuse võtmist oma elu ja heaolu eest.

Mis ei aita: passiivne rahulolematus ehk muudatuse vastupanus elamine

Suurim lõks, kuhu me muutuste keerises sattuda võime, on passiivne vastupanu: jääme olukorda, mis meile ei sobi, aga ei tee ka midagi selle muutmiseks. Selline seisund väsitab, tekitab pingeid suhetes ja sööb meie enesekindlust. Elamine muudatuste vastupanus on kurnav!

Ära jää kinni ohvrirolli või pidevasse vastutöötamisse. Küsi endalt hoopis:

“Kas see on päriselt see, kuidas ma tahan oma elu elada?”

Sina otsustad, kuidas muutustele reageerida

Muutused ise on sageli paratamatud. Aga kuidas sa neile reageerid, on sinu valik. Sinu otsused, sinu reaktsioonid, sinu elu.

Kui sa juhid meeskonda, siis tea: muudatuste juhtimine algab inimesest: nende kuulamisest, mõistmisest.  Kuula inimeste vastupanu, hirme, kriitikat, ettepanekuid ja tee seda uudishimuga!

Ning ühtasi jäta meelde, et ka kõige olulisemate muutuste keskel ei ole ükski organisatsioon ega muutus tähtsam sinu enda heaolust, tervisest ega väärtustest. Hoia iseennast läbipõlemise ja liigse stressi eest!

Kas vajad tuge muutustega toimetulekul?

Olen koolitaja ja mentor, kelle südameasjaks on inimkeskne muudatuste juhtimine. Kui soovid arutada oma olukorda või pakkuda oma tiimile tuge sel teekonnal, siis kirjuta mulle. Vaatame koos, mis on järgmine samm.

♦♦♦♦♦

📣 Mul on kaks kirge: inimkesksed organisatsioonid ja muudatuste juhtimine! Kui vajad selles valdkonnas tuge, olen sinu jaoks olemas kui koolitaja ja mentor või interim juht.

Valiku minu poolt pakutavatest teenustest leiad teenuste lehelt. Minu töiste tegemiste portfelli saad vaadata LinkedInist.

📩 Saada mulle sõnum LinkedIni või kirjuta tiina@sakkos.ee

Ülesanne, mille sees on anne – kuidas märgata oma tugevusi juhtimise ja muutuste keskel

Mõnikord piisab ühest sõnast, et käivitada mõttelõng, mis viib avastuste ja taipamisteni. Just nii juhtus minuga hiljuti, kui vaatasin sõna „ülesanne“ – ja märkasin selles peidus olevat „annet“.

Ma olen alati armastanud keelemänge, kalambuure ja sõnaseiklusi. Mitte ainult nende vaimukuse pärast, vaid ka seetõttu, et need pakuvad võimalust näha tuttavaid asju uue nurga alt. Mõni sõnamäng on lihtsalt naljakas, aga teinekord viib see mõtte hoopis sügavamale – täpselt nagu seekord.

See pani mind mõtlema, et muudatuste juhtimine kui ülesanne ei ole ainult strateegiline tegevus, vaid ka isiklik kasvutee. Olen koolitaja ja mentor, kelle töö keskmes on just selliste protsesside toetamine. Ning vahel algab kõik ühest keelemängust.

Ülesanne ja anne – juhuslik kokkusattumus või peidetud sõnum?

Sõnad „ülesanne“ ja „anne“ on keeletehniliselt küll erineva päritoluga, aga nad käänduvad sarnaselt ja mängivad hästi kokku. Ja see keelemäng toob esile mitu põnevat mõtet:

1. Meie anded ei ole lõputud – ja ei peagi olema

Mitte keegi ei oska teha kõiki ülesandeid – ja see on täiesti okei. Iga ülesanne ei olegi sinu jaoks. Ning igas inimeses pole olemas igat võimalikku annet. Meie tugevused ja nõrkused on erinevad – ja see teebki meist meeskonnas vajalikud pusletükid.

Juhtimise seisukohalt on see väga oluline taipamine. Liidri roll ei ole inimesi kõigeks võimeliseks vormida, vaid aidata neil leida oma tugevuspunkt – oma anne. See kehtib eriti siis, kui me juhime läbi muutuste. Muudatuste juhtimine eeldab teadlikkust, keda milleks kaasata ja millises olukorras kellegi annetest tuge otsida.

2. Igas ülesandes võib peituda anne

Mõtle, millist oma tugevat külge saad parasjagu lahendamisel oleva ülesandega rakendada. Kas see nõuab kannatlikkust? Kujutlusvõimet? Kuulamisoskust? Enese piiride kehtestamist? Võib-olla ongi see konkreetne ülesanne selleks, et saaksid oma annet rakendada ja ehk isegi arendada.

Mentorina näen sageli, kuidas inimesed alles avastavad, millised anded neil tegelikult on – sageli just mõne ootamatu ülesande kaudu. Toetan inimesi selles, et nad looksid ühenduse oma tugevustega ja leiaksid viisi neid teadlikumalt kasutada.

3. Vahel on parim lahendus öelda “ei”

Ka see võib olla omaette ülesanne – mõista, kui mingi ülesanne ei ole sinu tee. Tihti seostame ülesannete täitmist kohusetundega, aga sama oluline oskus on eristada: kas see on minu ülesanne lahendada? Kas see viib mind edasi või koormab üle?

Mu lemmikmõte selles osas on: Vahel seisneb tarkus just loobumises, mitte vägisi pingutamises.

Ülesanded pole alati pelgalt tegevused – need võivad olla kutse sisemisele kasvule

Mõni ülesanne õpetab meid iseennast paremini tundma. Mõni avab ukse uude maailma. Mõni toob meid tagasi oma piiride juurde, et saaksime neid uuesti määratleda.

Kui me võtame hetke ja küsime iga ülesande juures: „Millist osa endast ma siin kasutada saan?“, siis võib juhtuda, et me leiamegi üles oma ande – ja selle kaudu ka tähenduse.

Muudatuste juhtimine sisaldab ka head enda juhtimise oskust. See algab väikestest märkamishetkedest – just nagu sellest, kui üks sõna äkki hakkab tähendama rohkem, kui ta varem tähendas.

Küsimus sulle:

Millist annet oled sina hiljuti märganud mõne (juhtimis)ülesande käigus?

Kui vajad tuge mõne keerukama muudatuse juhtimisel – või soovid, et mentor või koolitaja aitaks sul oma tugevusi selgemalt näha, võta minuga ühendust!

♦♦♦♦♦

📣 Mul on kaks kirge: inimkesksed organisatsioonid ja muudatuste juhtimine! Kui vajad selles valdkonnas tuge, olen sinu jaoks olemas kui koolitaja ja mentor või interim juht.

Valiku minu poolt pakutavatest teenustest leiad teenuste lehelt. Minu töiste tegemiste portfelli saad vaadata LinkedInist.

📩 Saada mulle sõnum LinkedIni või kirjuta tiina@sakkos.ee